Sisukord
- Kellele digiligipääsetavuse nõuded kehtivad?
- Mis on digiligipääsetavus?
- Mis muutus 28. juunil 2025?
- Kellele nõuded kehtivad?
- Kas väikeettevõttele kehtib erand?
- Kas tavaline ettevõtte koduleht peab olema ligipääsetav?
- E-poele on nõuded eriti olulised
- Kas WooCommerce, Shopify või plugin vastutab?
- Mis on WCAG?
- WCAG 2.1 või WCAG 2.2 – kumba 2026. aastal järgida?
- Kodulehtede levinud ligipääsetavuse vead
- Milliseid elemente kontrollida?
- E-poe levinud ligipääsetavuse probleemid
- Kuidas oma kodulehe ligipääsetavust ise kontrollida?
- Kas automaatne WCAG-test on piisav?
- Kas accessibility overlay või plugin teeb lehe nõuetele vastavaks?
- Mis saab vanast sisust?
- Kas tootehinna või laoseisu uuendamine loetakse sisu muutmiseks?
- Miks on ligipääsetavus kasulik ka siis, kui seadus ei kohusta?
- Kuidas ligipääsetavuse parandamisega alustada?
- Korduma kippuvad küsimused
- Kokkuvõte
- Ametlikud allikad
Digiligipääsetavus tähendab, et digitaalset teenust saavad kasutada võimalikult erinevate võimetega inimesed. Eestis rakenduvad toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse teenusenõuded alates 28. juunist 2025 ning e-kaubandus kuulub seaduse kohaldamisalasse. See ei tähenda siiski, et iga Eesti ettevõtte tavaline turunduslik koduleht kuulub automaatselt sama seaduse alla. Teenust osutavale mikroettevõtjale kehtib LPS-is erand. Ka siis, kui otsest õiguslikku kohustust ei ole, muudab ligipääsetav veeb kasutamise paljudele inimestele lihtsamaks.
Alljärgnev on üldine praktiline ülevaade seisuga 9. september 2026, mitte individuaalne õigusnõu. Kui sinu ettevõtte olukord ei ole selge, kontrolli seda TTJA-st või õigusnõustajaga.
Kellele digiligipääsetavuse nõuded kehtivad?
Eestis kehtivad toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest tulenevad teenuste ligipääsetavusnõuded alates 28. juunist 2025. Kohaldamisalasse kuulub muu hulgas e-kaubandus. Teenuseid osutavad mikroettevõtjad on LPS-i kohaldamisest vabastatud. See ei tähenda, et iga erasektori tavaline koduleht kuulub automaatselt sama seaduse alla.
Praktikas tuleb vaadata vähemalt kolme asja: millist teenust ettevõte pakub, kas teenust pakutakse tarbijale ning kas teenuseosutaja vastab mikroettevõtja tunnustele. Üksnes domeeni või veebilehe olemasolu ei anna veel lõplikku vastust.
Mis on digiligipääsetavus?
Digiligipääsetav veebileht, e-pood või e-teenus ei eelda, et kõik inimesed kasutavad ekraani, hiirt ja tavaseadeid ühtemoodi. Teenust peab saama kasutada ka näiteks:
- ekraanilugejaga
- ainult klaviatuuriga
- suurendatud teksti või brauserivaatega
- piiratud nägemise või värvitajuga
- piiratud motoorikaga
- kuulmisraskustega
- kognitiivsete või õppimisega seotud erivajadustega.
Ligipääsetavuse neli põhimõtet on:
- tajutav (Perceivable) – info peab olema tajutav rohkem kui ühel viisil
- kasutatav (Operable) – liides ja navigeerimine peavad olema juhitavad
- arusaadav (Understandable) – sisu ning kasutajaliidese käitumine peavad olema mõistetavad
- töökindel (Robust) – sisu peab toimima erinevate brauserite, seadmete ja abitehnoloogiatega.
Need põhimõtted ei tähenda üksnes alt-tekstide lisamist. Ligipääsetavus puudutab kogu kasutuskogemust: struktuuri, navigeerimist, vorme, veateateid, komponente, sisu ja tehnilist teostust.
Mis muutus 28. juunil 2025?
Eestis hakkasid toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest ehk LPS-ist tulenevad teenuste ligipääsetavusnõuded rakenduma 28. juunil 2025.
EAA ei sätesta, et kõik Euroopa Liidu veebilehed peavad sellest kuupäevast alates automaatselt vastama ühesugusele kontrollnimekirjale. See käsitleb kindlaid tooteid ja teenuseid. Veebiga seotud ettevõtjale on eriti oluline e-kaubandus, kuid kohaldamisalas on ka näiteks teatud finantsteenused, elektrooniline side, e-raamatud, audiovisuaalmeediale ligipääsu teenused ning osa reisijateveoteenuseid.
Seetõttu on väide „alates 2025. aastast peavad kõik Eesti kodulehed vastama WCAG-ile” liiga üldine ja eksitav.
Kellele nõuded kehtivad?
LPS kohaldub seaduses nimetatud toodetele ja teenustele. Veebiomaniku jaoks on tavaliselt kõige olulisem küsimus see, kas veebis pakutav lahendus on e-kaubanduse teenus.
TTJA selgituse järgi on e-kaubanduse teenus tarbijale vahemaa tagant veebilehe või mobiilse teenuse kaudu elektrooniliselt osutatav teenus, mille eesmärk on sõlmida tarbijaleping. Lihtsamalt öeldes puudutab see internetis toodete või teenuste müümist tarbijale.
See võib hõlmata klassikalist veebipoodi, aga ka muud veebipõhist ostuteekonda, mille kaudu tarbija sõlmib lepingu. Ainult veebivormi olemasolu ei pruugi iseenesest veel tähendada e-kaubandust: oluline on teenuse tegelik eesmärk ja teekond.
Kas väikeettevõttele kehtib erand?
Jah. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse kohaselt ei kohaldata seaduse nõudeid mikroettevõtjast teenuseosutaja tegevusele.
LPS-i tähenduses on mikroettevõtja ettevõtja:
- kellel on alla kümne töötaja
- kelle aastakäive ega aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot.
Mõlemat ettevõtte suurust kirjeldavat tingimust tuleb hinnata seaduse täpse sõnastuse ja ettevõtte tegelike andmete põhjal. Käibe või bilansimahu piiri ei tasu käsitleda töötajate arvu asemel eraldiseisva valikuna.
Erand puudutab mikroettevõtjast teenuseosutajat. See ei ole üldine väide selle kohta, et mikroettevõtjal pole ühegi toote, teise õigusakti või lepingulise nõudega seoses ligipääsetavuskohustusi. Kui ettevõtte staatus või konkreetse teenuse kohaldumine tekitab küsimusi, tuleb küsida TTJA-lt või õigusnõustajalt täpsem hinnang.
Kas tavaline ettevõtte koduleht peab olema ligipääsetav?
Mitte iga erasektori informatiivne koduleht ei kuulu ainult veebilehe olemasolu tõttu automaatselt EAA või LPS-i e-kaubanduse kohaldamisalasse.
Kohustus võib sõltuda:
- veebis pakutava teenuse liigist
- sellest, kas tegemist on tarbijale osutatava seaduses nimetatud teenusega
- sellest, kas veebis sõlmitakse tarbijaleping
- ettevõtte suurusest
- võimalikest muudest avaliku sektori, valdkondlikest, lepingulistest või diskrimineerimist puudutavatest nõuetest.
Õigusliku kohustuse puudumine ei tähenda, et ligipääsetavust ei tasu arvestada. Selge struktuur, klaviatuuriga töötavad komponendid ja arusaadavad vormid parandavad veebilehte ka vanemaealistele, ajutise vigastusega kasutajatele ning inimestele, kes kasutavad väikest ekraani või tavapärasest erinevat sisestusviisi.
E-poele on nõuded eriti olulised
TTJA juhise järgi tuleb e-kaubanduses tagada ligipääsetavus kogu kasutajateekonna vältel. Ligipääsetav tooteleht ei ole piisav, kui kasutaja ei saa klaviatuuri või abitehnoloogiaga ostu lõpuni teha.
Kontrollida tuleb muu hulgas:
- toodete leidmist, kategooriaid, otsingut ja filtreid
- tootelehte ning tootevariatsioonide valimist
- ostukorvi lisamist ja ostukorvi muutmist
- registreerimist ja autentimist
- kassa vorme ja veateateid
- makseviisi valimist ning maksmist
- tarneviisi ja pakiautomaadi valimist
- ostukinnitust, sealhulgas e-posti teavitust
- ostu-, tagastus- ja vahetustingimuste leidmist.
Kui planeerid uut poodi, on ligipääsetavust odavam ja töökindlam arvestada juba e-poe tegemisel kui hakata valmis kassat hiljem ümber ehitama.
Kas WooCommerce, Shopify või plugin vastutab?
WooCommerce’i või Shopify kasutamine ei vabasta kaupmeest automaatselt vastutusest. TTJA lähtub e-kaubanduse teenuseosutaja vastutusest: üldjuhul on selleks kaupmees, kes pakub teenust tarbijale.
See tähendab, et hinnata tuleb tervikut, kuhu võivad kuuluda:
- WordPressi teema ja WooCommerce’i mallid
- Shopify teema ning rakendused
- makse- ja tarnepluginad
- autentimislahendused
- kohandatud kassa
- välised vidinad ja JavaScripti komponendid.
Kolmandate osapoolte roll ja kontrollitavus võivad konkreetses olukorras erineda. Siiski ei saa kaupmees eeldada, et rendiplatvormi või plugina kasutamine annab kogu ostuteekonnale automaatselt nõuetele vastavuse. Tehnoloogiat valides tuleb kontrollida, kas selle abil pakutav teenus on tarbijale ka päriselt kasutatav.
Mis on WCAG?
WCAG tähendab Web Content Accessibility Guidelines. Need on W3C välja töötatud veebisisu ligipääsetavuse juhised, mis annavad kontrollitavad kriteeriumid ligipääsetavama veebisisu loomiseks.
Oluline on eristada kolme asja:
- Eesti LPS on õigusakt
- WCAG on rahvusvaheline veebisisu ligipääsetavuse juhiste standard
- EN 301 549 on Euroopa standard, mis hõlmab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ligipääsetavust laiemalt ning sisaldab muu hulgas veebile rakenduvaid WCAG-põhiseid nõudeid.
Seega WCAG ei ole sama asi mis Eesti seadus ning WCAG ja EN 301 549 ei ole üks ja sama standard. Õigusakt määrab, kellele ja millises ulatuses nõuded kohalduvad; tehnilised standardid aitavad hinnata, kuidas neid nõudeid täita.
WCAG 2.1 või WCAG 2.2 – kumba 2026. aastal järgida?
W3C avaldas WCAG 2.2 soovitusstandardina 2023. aastal. See täiendab WCAG 2.1 nõudeid muu hulgas fookuse nähtavuse, lohistamise alternatiivide, sihtmärgi suuruse, korduva sisestuse ja ligipääsetava autentimisega. W3C soovitab uute ja uuendatavate veebide puhul kasutada WCAG 2.2.
7.septembril 2026 avaldati EN 301 549 v4.1.1. Uus versioon kasutab veebide, tarkvara ja digidokumentide alusena WCAG 2.2, lisab kuus WCAG 2.2 nõuet, eemaldab aegunud Parsing-kriteeriumi ning käsitleb paremini kasutaja ligipääsetavuseelistusi.
Siin on oluline ajakriitiline eristus:
WCAG 2.2 on selgelt Euroopa ligipääsetavuse järgmine suund ja uus EN 301 549 v4.1.1 juba kasutab seda, kuid 9. septembri 2026 seisuga ei ole uus standard veel Euroopa Liidu Teatajas viidatud õiguslik vastavusstandard.
AccessibleEU järgi jääb seni ametlikuks referentsiks EN 301 549 v3.2.1 (2021), mis põhineb WCAG 2.1 tasemel AA. Kui Euroopa Komisjon viitab uuele standardile EL Teatajas, muutub õigusliku vastavuse kontekst. Seetõttu tuleb see lõik enne hilisemat avaldamist või uuendamist kindlasti üle kontrollida.
Praktilise arenduse sihina on WCAG 2.2 mõistlik juba praegu: see aitab vältida lähiajal ümbertegemist ja arvestab tänapäevaste kasutusviisidega paremini. See soovitus ei tähenda, et WCAG 2.2 oleks 9.09.2026 Eestis kõigile veebidele uus eraldiseisev seaduslik kohustus.
Kodulehtede levinud ligipääsetavuse vead
1. Ebapiisav värvikontrast
Tekst, lingid või oluline kasutajaliidese element ei eristu taustast piisavalt. Probleem võib tekkida ka nupu hover- või disabled-olekus, mitte ainult tavavaates.
2. Puuduv või vale alt-tekst
Sisulisel pildil peab olema selle eesmärki kirjeldav tekstialternatiiv. Dekoratiivset pilti ei ole vaja ekraanilugejale sisulise kirjeldusena esitada. Halb alt-tekst kordab failinime või kirjeldab ebaolulisi detaile, selgitamata pildi tähendust.
3. Ebaloogiline pealkirjastruktuur
H1, H2 ja H3 peavad kirjeldama dokumendi struktuuri. Pealkirjataset ei tohiks valida üksnes teksti visuaalse suuruse järgi.
4. Klaviatuuriga mittetöötav menüü
Menüü, alammenüü ja muud olulised funktsioonid peavad olema kasutatavad ilma hiireta. Element, millele Tab-klahviga ei pääse, võib jääda osa kasutajate jaoks kättesaamatuks.
5. Nähtamatu klaviatuurifookus
Kasutaja peab alati nägema, milline link, nupp või vormiväli on parajasti aktiivne. Brauseri fookusjoone kujundusest eemaldamine ilma selge asenduseta tekitab tõsise kasutusprobleemi.
6. Vormiväljal puudub label
Placeholder ei tohiks olla ainus viis välja tähenduse selgitamiseks, sest see kaob sisestamisel ning ei pruugi abitehnoloogiale vajalikku seost anda. Igal väljal peab olema arusaadav nimi, vajadusel juhis ja kohustuslikkuse info.
7. Arusaamatud veateated
Teade „Error” või ainult punane raam ei selgita, mis valesti läks. Kasutaja peab teada saama, milline väli vajab parandamist ja mida ta saab edasi teha.
8. Ikoonnupul puudub ligipääsetav nimi
Ostukorvi, otsingu, menüü või sulgemise ikoon vajab programmiliselt määratud arusaadavat nime. Visuaalne sümbol üksi ei pruugi ekraanilugejale funktsiooni edasi anda.
9. Modaal või hüpikaken ei tööta klaviatuuriga
Modaali avamisel peab fookus liikuma sobivasse kohta, jääma vajadusel modaali sisse ja naasma sulgemisel loogiliselt käivitavale elemendile. Kasutaja peab saama akna klaviatuuriga sulgeda.
10. Oluline info antakse ainult värviga
Roheline või punane olek vajab lisaks värvile teksti, ikooni või muud tähendust edasi andvat viisi. Vastasel juhul võib info värvitaju erinevuse tõttu kaduma minna.
11. Videol puuduvad vajalikud alternatiivid
Kõnesisu võib vajada subtiitreid ning oluline visuaalne teave kirjeldust või tekstilist alternatiivi. Täpne vajadus sõltub video sisust ja kohaldatavatest nõuetest.
12. Interaktiivsed elemendid on liiga väikesed
Väikest linki, ikooni või sulgemisnuppu on raske kasutada nii puuteekraanil kui piiratud motoorikaga inimesel. WCAG 2.2 lisas AA-tasemele sihtmärgi minimaalse suuruse kriteeriumi koos eranditega, mistõttu tasub kontrollida nii elemendi mõõtu kui ka selle ümber olevat ruumi.
Milliseid elemente kontrollida?
| Element | Miks ligipääsetavus on oluline? | Mida kontrollida? |
|---|---|---|
| Menüü | Kasutaja peab saama lehel liikuda ka ilma hiireta | Kas lingid ja alammenüüd töötavad Tab- ning Enter-klahviga? |
| Pildid | Ekraanilugeja vajab sisulisele pildile alternatiivi | Kas sisulistel piltidel on eesmärgipärane alt-tekst? |
| Vormid | Kasutaja peab mõistma välja eesmärki ja vigu | Kas olemas on label’id, juhised ja konkreetsed veateated? |
| Nupud | Funktsioon peab olema arusaadav ka ikooni nägemata | Kas ikoonnupul on ligipääsetav nimi? |
| Kassa | Kogu ost peab olema iseseisvalt läbitav | Kas klaviatuur, vormid, vead, makse ja tarne toimivad? |
| Värvid | Oluline info ei tohi kaduda nõrga kontrasti tõttu | Kas kontrast on piisav ja infot ei edastata ainult värviga? |
E-poe levinud ligipääsetavuse probleemid
E-poes võivad üksikud vead katkestada kogu ostu. Sageli esinevad näiteks järgmised probleemid:
- tootevariatsioone ei saa klaviatuuriga valida
- filtrite nimed, olekud või eemaldamise nupud pole ekraanilugejale mõistetavad
- ostukorvi külgpaneel lukustab fookuse valesti või jätab taustal oleva sisu aktiivseks
- kassa väljadel puuduvad label’id või juhised
- vea põhjus on näidatud ainult punase raamiga
- makseviisi või tarneautomaati ei saa klaviatuuriga valida
- koguse pluss- ja miinusnuppudel puudub ligipääsetav nimi
- ostukorvi ikoon ei edasta ekraanilugejale korvi sisu või funktsiooni
- AJAX-iga muutunud hinnast, kogusest või ostukorvist ei anta abitehnoloogiale arusaadavat tagasisidet
- seansi aegumine või automaatne ümbersuunamine ei jäta kasutajale piisavalt aega.
WordPressi või WooCommerce’i puhul ei ole viga tingimata WooCommerce’i tuumas. Põhjus võib olla teemas, pluginas, page builder’is, kohandatud mallis, kassa muudatuses, makse- või tarneintegratsioonis või kohandatud JavaScriptis. Sama põhimõte kehtib Shopify teema ja rakenduste puhul.
Kuidas oma kodulehe ligipääsetavust ise kontrollida?
1. Pane hiir kõrvale
Proovi menüüd, nuppe, vorme ja põhiteekonda ainult Tab-, Shift+Tab-, Enter-, Space- ning vajadusel nooleklahvidega. Kontrolli, et järjekord oleks loogiline ja ühtegi olulist funktsiooni ei peaks hiirega päästma.
2. Jälgi fookuse indikaatorit
Kas näed alati, kus asud? Fookus ei tohi kaduda ega jääda avatud modaali taha.
3. Suurenda lehte
Suurenda brauserivaadet ja kontrolli, kas tekst on loetav ning funktsioonid jäävad kasutatavaks. Sisu ei tohiks kattuda ega nõuda põhjendamatult kahes suunas kerimist.
4. Kontrolli vorme
Kas iga välja tähendus on selge ka ilma placeholderita? Kas kohustuslikud väljad, sisestusvorming ja parandamist vajavad vead on arusaadavad?
5. Mõtle pildid välja lülitatuks
Kas pildi kaudu antud oluline info on tekstina olemas? Dekoratiivne foto võib jääda kirjeldamata, aga juhend, diagramm või tootevalikut mõjutav pilt võib vajada sisulist alternatiivi.
6. Kontrolli kontrasti
Vaata üle põhitekst, lingid, nupud, vormiväljade piirjooned, fookus ja olekuteated. Ainult silmaga hindamise kõrval kasuta kontrasti mõõtvat tööriista.
7. Kontrolli pealkirjastruktuuri
Kas lehel on üks sisuline H1 ja sellele loogiliselt järgnevad H2/H3 tasemed? Kas ekraanilugejaga pealkirjade vahel liikudes saab lehe ülesehitusest aru?
8. Testi e-poe tervet ostuteekonda
Ära piirdu avalehe või tootelehega. Läbi klaviatuuriga teekond toote leidmisest ostukorvi, kassas, tarne, makse ja kinnituseni.
Kas automaatne WCAG-test on piisav?
Ei. Automaatne kontroll on kasulik esimene filter, kuid see ei tõenda kogu veebilehe, kasutajateekonna ega seadusliku kohustuse täitmist.
Automaatne tööriist võib leida näiteks puuduvaid atribuute, osa kontrastiprobleeme ja teatud HTML-vigu. Manuaalset kontrolli vajavad sageli:
- klaviatuuriga kasutamise tegelik loogika
- fookuse järjekord ja liikumine
- ekraanilugeja kasutuskogemus
- vormide ja veateadete mõistetavus
- modaalid, menüüd ja dünaamilised komponendid
- kassa terviklik läbimine
- teksti ning juhiste tegelik arusaadavus.
W3C kirjeldab WCAG 2.2 kriteeriume kombinatsioonina automatiseeritud ja inimhinnangul põhinevast testimisest. TTJA seirepraktika kasutab samuti nii automaatseid kui ka manuaalseid kontrolle. Seetõttu peaks audit ühendama tööriistad, koodiülevaatuse ja kasutuspõhise testimise.
Kas accessibility overlay või plugin teeb lehe nõuetele vastavaks?
Üks WordPressi plugin, toolbar või accessibility overlay ei muuda veebilehte automaatselt nõuetele vastavaks. Selline tööriist võib pakkuda mõnd kasulikku funktsiooni, kuid ei lahenda tingimata probleeme HTML-i struktuuris, JavaScriptis, navigeerimises, vormides, komponentide semantikas, sisus ega kassas.
Näiteks ei paranda ekraani nurgas olev ligipääsetavusmenüü automaatselt valesti ehitatud dialoogi fookust, tähenduseta nuppu või makseplugina klaviatuuriprobleemi. Püsiv lahendus eeldab sageli teema, mallide, komponentide ja koodi parandamist ning seejärel uuesti testimist.
Mis saab vanast sisust?
LPS-is on enne 28. juunit 2025 avaldatud teatud sisule erandid. Nende hulka võivad kuuluda enne nimetatud kuupäeva avaldatud eelsalvestatud audio- ja videosisu, kontoritarkvara failid ning veebisisu, mida pärast seda kuupäeva ei ajakohastata ega muudeta.
See ei tähenda, et kõik enne 2025. aastat arendatud e-poed oleksid automaatselt 2030. aastani vabastatud. TTJA rõhutab, et kui ettevõtja osutab pärast 28.06.2025 tarbijale e-kaubanduse teenust, peab teenus vastama ligipääsetavusnõuetele sõltumata sellest, millal sõlmiti e-poe tehnilise arenduse või hoolduse leping.
Kui vana sisu muudetakse viisil, mis mõjutab struktuuri, funktsionaalsust, kasutusloogikat või ostuotsuseks olulist teavet, tuleb hinnata muutunud sisu ja teenuse vastavust. Väiksem tehniline hooldus või visuaalne parandus ei muuda TTJA selgituse järgi automaatselt kogu vana sisu ajakohastatuks, kui kasutajateekond ja sisu tähendus ei muutu.
Kas tootehinna või laoseisu uuendamine loetakse sisu muutmiseks?
TTJA 2026. aasta selgituse järgi loetakse toote hinna ja laoseisu automaatne uuendamine tootelehe ajakohastamiseks. Uuendatud hind ja laoseis peavad seetõttu olema ligipääsetavalt esitatud: näiteks ekraanilugejale loetavad, piisava kontrastiga ning mitte ainult värvi kaudu eristatavad.
See ei tähenda automaatselt, et iga tootelehe vana ja muutmata osa tuleb ainult hinna või laoseisu muutumise tõttu ümber teha. Näiteks võivad enne 28.06.2025 avaldatud ning hiljem muutmata tootefotod kuuluda endiselt vana sisu erandi alla. Seda TTJA konkreetset selgitust ei tohiks omavoliliselt laiendada kogu veebilehele.
Miks on ligipääsetavus kasulik ka siis, kui seadus ei kohusta?
Ligipääsetavus aitab rohkem inimesi kui ainult püsiva puudega kasutajaid. Hea teostus muudab veebilehe lihtsamaks ka inimesele, kes:
- ei saa ajutise käevigastuse tõttu hiirt kasutada
- loeb väikest ekraani eredas päikesevalguses
- vajab vanuse tõttu suuremat teksti ja tugevamat kontrasti
- kasutab katkise puuteplaadi tõttu klaviatuuri
- vaatab videot mürarikkas keskkonnas ilma helita
- vajab selgemaid juhiseid või rohkem aega vormi täitmiseks.
Mitmed ligipääsetavuse praktikad kattuvad kvaliteetse semantilise HTML-i, mobiilikasutuse ja üldise kasutajakogemuse põhimõtetega. Ligipääsetavuse nõuete täitmine ei anna siiski automaatselt Google’i positsiooni ega SEO tulemusgarantiid.
Uue lahenduse puhul tasub nõuded läbi mõelda juba kodulehe tegemisel. Olemasoleval lehel tuleb arvestada, et ligipääsetavus ei ole ühekordne projekt: uus sisu, plugin või komponent võib tekitada uue takistuse. Seda aitab ennetada läbimõeldud kodulehe haldamine ja WordPressi hooldus.
Kuidas ligipääsetavuse parandamisega alustada?
1. Kaardista seaduse võimalik kohaldumine
Pane kirja ettevõtte suurus, sihtrühm, veebis pakutava teenuse liik ja see, kas tarbija saab veebis lepingu sõlmida. Ebaselges olukorras küsi õiguslik hinnang.
2. Tee tehniline ja kasutuspõhine audit
Ühenda automaatne kontroll, HTML-i ja komponentide ülevaatus, klaviatuuritest ning abitehnoloogiaga testimine. Ainult ühe skoori põhjal ei saa järeldada, et kõik toimib.
3. Prioriseeri põhiteekonnad
E-poes alusta navigatsioonist, otsingust, kategooriatest, tootelehest, ostukorvist, kassasy, autentimisest, maksest, tarnest ja kinnitusest. Tavalisel ettevõtte veebilehel vaata esmalt menüüd, teenuselehti, kontaktivormi ja põhitegevuskutseid.
4. Paranda kriitilised probleemid
Esmalt kõrvalda takistused, mis muudavad olulise tegevuse võimatuks: klaviatuurilõksud, nimetud väljad või nupud, mittetoimiv maksevalik, loetamatu kontrast ja arusaamatud vead.
5. Testi uuesti
Parandus ei ole valmis ainult koodimuudatuse järel. Läbi sama kasutajateekond uuesti ja kontrolli, et lahendus ei tekitanud uut probleemi.
6. Tee ligipääsetavusest pidev tööviis
Lisa ligipääsetavuse kontroll uute mallide, kampaanialehtede, toodete, videote, vormide ja pluginate avaldamisprotsessi. Nii ei kogune probleemid järgmise suure auditi ajaks uuesti.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on digiligipääsetavus?
Digiligipääsetavus tähendab, et veebilehte, e-poodi või digitaalset teenust saavad kasutada võimalikult erinevate võimetega inimesed. See hõlmab muu hulgas ekraanilugeja, klaviatuuri, suurenduse ja muude abivahenditega kasutamist.
Millal hakkasid Eestis digiligipääsetavuse nõuded kehtima?
Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest tulenevad teenusenõuded rakenduvad alates 28. juunist 2025. Nõuded puudutavad seaduses nimetatud teenuseid, mitte automaatselt iga Eesti veebilehte.
Kas kõik Eesti ettevõtete veebilehed peavad olema ligipääsetavad?
Ei, mitte kõik erasektori veebilehed ei kuulu üksnes veebilehe olemasolu tõttu LPS-i kohaldamisalasse. Kohaldumine sõltub teenuse liigist, tarbijale suunatusest, ettevõtte suurusest ja võimalikest muudest õiguslikest alustest.
Kas e-pood peab vastama ligipääsetavuse nõuetele?
E-kaubandus kuulub LPS-i kohaldamisalasse, kui tegemist on seaduse tähenduses tarbijale osutatava e-kaubanduse teenusega. Arvestada tuleb siiski ka mikroettevõtjast teenuseosutaja erandit ja konkreetse olukorra muid asjaolusid.
Kas mikroettevõttele kehtivad digiligipääsetavuse nõuded?
LPS ei kohaldu mikroettevõtjast teenuseosutaja tegevusele. Mikroettevõtja on seaduse järgi alla kümne töötajaga ettevõtja, kelle aastakäive ega aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot; konkreetne staatus tuleb hinnata ettevõtte andmete põhjal.
Kas WooCommerce’i e-pood peab olema ligipääsetav?
Kohustus ei sõltu üksnes WooCommerce’i kasutamisest, vaid sellest, kas kaupmehe pakutav teenus kuulub LPS-i kohaldamisalasse. Kui kuulub, peab hindama tervet ostuteekonda, sealhulgas teemat, pluginaid, kassat, makset ja tarnet.
Kas Shopify e-pood peab olema ligipääsetav?
Shopify platvorm ei anna automaatset vabastust ega automaatset vastavust. Kui kaupmehe teenus kuulub LPS-i kohaldamisalasse, vastutab teenuseosutaja üldjuhul selle eest, et tema valitud lahendus ja kogu tarbijateekond oleksid ligipääsetavad.
Mis on WCAG?
WCAG ehk Web Content Accessibility Guidelines on W3C veebisisu ligipääsetavuse juhiste standard. See kirjeldab testitavaid kriteeriume, kuid ei ole iseenesest sama asi mis Eesti seadus.
Mis on EN 301 549?
EN 301 549 on Euroopa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ligipääsetavuse standard. See sisaldab veebide jaoks WCAG-põhiseid nõudeid, kuid käsitleb ka muud digitaalset tehnoloogiat, mistõttu ei ole WCAG ja EN 301 549 sünonüümid.
Mis vahe on WCAG 2.1 ja WCAG 2.2 vahel?
WCAG 2.2 lisab WCAG 2.1-le üheksa edukriteeriumi, mis käsitlevad muu hulgas fookust, lohistamist, sihtmärgi suurust, korduvat sisestust ja ligipääsetavat autentimist. WCAG 2.2-ga vastav sisu vastab üldjuhul ka WCAG 2.1-le, arvestades Parsing-kriteeriumi eemaldamist.
Kas WCAG 2.2 on 2026. aastal Eestis juba kohustuslik?
Seda ei saa üldiselt nii sõnastada. 9.09.2026 seisuga kasutab uus EN 301 549 v4.1.1 WCAG 2.2-te, kuid standard ei ole veel EL Teatajas EAA või veebi ligipääsetavuse direktiivi harmoneeritud õigusliku referentsina viidatud.
Kuidas kontrollida veebilehe ligipääsetavust?
Alusta klaviatuuritestist, nähtava fookuse, suurenduse, vormide, alt-tekstide, kontrasti ja pealkirjastruktuuri kontrollist. E-poes läbi kogu ostuteekond ning kasuta automaatse tööriista kõrval alati manuaalset testimist.
Kas automaatne ligipääsetavuse test on piisav?
Ei. Automaatne test leiab osa tehnilisi vigu, kuid ei suuda usaldusväärselt hinnata kogu klaviatuuri-, ekraanilugeja-, vormi-, modaali- ega kassa kasutuskogemust.
Kas accessibility plugin teeb WordPressi nõuetele vastavaks?
Üks plugin või overlay ei taga automaatselt vastavust. Probleemid võivad asuda teemas, HTML-i semantikas, JavaScriptis, vormides, sisus, navigatsioonis või e-poe integratsioonides ning vajada koodiparandusi.
Kas veebileht peab olema täielikult klaviatuuriga kasutatav?
Olulised funktsioonid ja kasutajateekonnad peavad olema klaviatuuriga kasutatavad ilma klaviatuurilõksudeta. Täpne tehniline hindamine sõltub kohaldatavast standardist ja konkreetsest komponendist.
Kas vanale veebilehele kehtivad uued nõuded?
Enne 28.06.2025 avaldatud muutmata sisule võivad kehtida erandid, kuid see ei vabasta pärast seda kuupäeva osutatavat kohaldamisalasse kuuluvat e-kaubanduse teenust tervikuna. Vana e-poe tehnilise arenduslepingu kuupäev ei anna automaatselt vabastust kuni 2030. aastani.
Kas e-poe makse- ja tarnevalikud peavad olema ligipääsetavad?
Jah, kohaldamisalasse kuuluva e-kaubanduse teenuse puhul tuleb ligipääsetavust tagada kogu teekonna vältel. TTJA käsitleb makse-, autentimis- ja tarnevalikuid teenuse oluliste osadena.
Kes vastutab e-poe ligipääsetavuse eest, kui kasutatakse Shopifyd või WooCommerce’i?
TTJA järgi vastutab e-kaubanduse teenuse osutaja ehk üldjuhul kaupmees selle eest, et tema tarbijale pakutav teenus oleks tervikuna ligipääsetav. Platvormi ja integratsioonide roll võib erineda, kuid nende kasutamine ei anna kaupmehele automaatset vabastust.
Kokkuvõte
Digiligipääsetavuse nõudeid ei saa taandada väitele, et kõik Eesti veebilehed peavad alates 2025. aastast vastama WCAG 2.2-le. Õige vastus sõltub teenuse liigist, tarbijale suunatusest, ettevõtte suurusest ja kohaldatavatest õigusaktidest. E-kaubandus kuulub LPS-i kohaldamisalasse, samal ajal kehtib teenuseid osutavale mikroettevõtjale erand.
Tehnilises töös tasub vaadata veebilehte tervikliku kasutajateekonnana. Hea kontrast ja alt-tekstid on olulised, kuid nendest ei piisa, kui menüü, vorm, makse või kassa ei tööta klaviatuuri ja abitehnoloogiaga. WCAG 2.2 on 2026. aastal mõistlik arendussiht, kuid EN 301 549 v4.1.1 õiguslikku staatust tuleb enne avaldamist ja tulevikus uuesti kontrollida.
Kas sinu koduleht või e-pood on ligipääsetav?
